Venemaa sissetung Ukrainasse on muutnud CO2 heite vähendamise Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt hädavajalikuks, ütlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ja Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer

Josep Borrell ja Werner Hoyer

BRÜSSEL – Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud Euroopa Liitu oma energia- ja kliimapoliitikat hoogustama. Kuna Kreml kasutab energiat üha rohkem poliitilise mõju avaldamise vahendina, peame me ta sellest võimalusest ilma jätma ning radikaalselt vähendama oma sõltuvust Venemaalt imporditavatest fossiilkütustest.

Geopoliitilised põhjused haakuvad vajadusega panna piir kliimamuutustele. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimases aruandes kliimamuutuste leevendamise kohta rõhutatakse selle ülesande kiireloomulisust. Kasvuhoonegaaside koguheide ei tohi pärast 2025. aastat enam tõusta, kui me tahame vältida ülemaailmse temperatuuri katastroofilist tõusu. Lisaks tuleb kogu majandust hõlmavat üleminekut puhtale energiale hoolikalt juhtida, et võtta arvesse vältimatuid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. See peab olema õiglane üleminek.

Euroopa Liidul ja Euroopa Investeerimispangal (EIP) on selles üleminekus keskne roll. Investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse, energiatõhususse ja uuenduslikesse tehnoloogiatesse, nagu taastuvallikatest toodetud vesinik, on olulised vahendid, millega tõkestada Venemaa agressiooni ja vähendada planeedi sõltuvust fossiilkütustest. Iga euro, mille me kulutame energiasüsteemi ümberkujundamisele kodus, on euro, millest me jätame ilma autoritaarse võimu, mis peab agressiivset sõda. Iga euro, mille me kulutame puhtale energiale, suurendab meie vabadust teha oma valikuid. Iga euro, mille me kulutame, et aidata oma rahvusvahelistel partneritel kiirendada CO₂ heite vähendamise strateegiate elluviimist, on investeering vastupanuvõimesse ja kliimamuutuste probleemi lahendamisse.

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril on Euroopa Liit kiirendanud oma energiasüsteemi ümberkujundamise kavasid, et lõpetada võimalikult kiiresti Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. Kuigi see ei toimu üleöö, on stiimulid selleks nüüd suuremad kui kunagi varem. Saame saavutada energiasõltumatuse, suurendades tõhusust, mitmekesistades tarneid ja suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu. See protsess nõuab panustamist kõigil tasanditel – alates riikidevahelistest ühendustest kuni kodumajapidamiste ja üksikisikuteni.

Arvesse tuleb võtta kahte olulist aspekti. Esiteks ei tohi alternatiivsete gaasitarnijate otsing, vaatamata selle kriitilisele tähtsusele lühiajalises perspektiivis, viia meid uude pikaajalisse sõltuvusse, mis nõuab suuri investeeringuid fossiilkütuste taristusse. See oleks kulukas, meie planeedi jaoks katastroofiline ja lõppkokkuvõttes ebavajalik, arvestades olemasolevaid kliimateadlikumaid võimalusi.

Teiseks ei tohi me vahetada ühte kitsaskohta teise vastu, asendades oma liigse sõltuvuse fossiilkütustest liigse sõltuvusega toorainest, mis on vajalik rohelisele majandusele üleminekuks. Need ressursid on tugevalt koondunud vähestesse riikidesse, kes ei jaga kõik ELiga samu väärtusi ja huve. ELi strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime tugevdamine peab olema ülemineku põhieesmärk.

Euroopa ei saa seda teha üksi. Kliimamuutuste probleemi lahendamine ja Venemaa agressioonile vastu hakkamine on ülemaailmsed väljakutsed, millele on vaja ühiselt vastata. Venemaa presidendi Putini sõda on kinnistanud kõigi riikide strateegilist eesmärki vähendada fossiilkütuste importi ja investeerida kliimasõbralikesse energialahendustesse.

Seepärast osaleb EL aktiivselt kliimadiplomaatias. Soovime julgustada teisi oma kliimapanust tõstma ning oleme eraldanud märkimisväärseid vahendeid koostööks partnerriikidega, et ka nemad saaksid liikuda vastupanuvõimelise kliimaneutraalse majanduse suunas. ELi rohelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu uue algatuse „Global Gateway“ kaudu teevad ELi institutsioonid ja liikmesriigid tööd selle nimel, et kaasata kuni 300 miljardi euro (325 miljardi USA dollari) ulatuses investeeringuid rohelisse ja digitaalsesse taristusse, et tegeleda muu hulgas kliima-, elurikkuse- ja energiaprobleemidega.

Lisaks sellele on Euroopa Investeerimispank lubanud 2030. aastaks toetada 1 triljoni euro ulatuses investeeringuid kliimameetmetesse ja keskkonnasäästlikkusse. EIP teeb oma uue arenguharu – EIP Global – kaudu koostööd partneritega kogu maailmas, et leida rahalisi vahendeid energiatõhususe, taastuvenergia ja elektrivõrgu projektide rahastamiseks.

Osana ELi ühistest jõupingutustest Euroopa tiimi raames on EIP andnud puhta energiaga tuleviku nimel toetust nii päikeseenergiasse investeerimiseks Senegalis kui ka energiatõhusamate lasteaedade loomiseks Armeenias. Pank on aidanud luua ka energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerluse Lõuna-Aafrikaga, andnud tagatist Indias asuvale Rahvusvahelisele Päikeseenergia Liidule, mis toetab päikeseenergia arendamist 105 troopilises riigis, ning toetab integreeritud veemajanduse ja üleujutuste ennetamise kava Argentinas.

Euroopa Liit on valmis toetama ülemaailmset kogukonda, et lõpetada selle sõltuvus fossiilkütustest. Venemaa sõda Ukrainaga ei ole põhjus kliimakriisi lahendustesse investeerimisega viivitada. Otse vastupidi, rohkem investeeringuid keskkonnahoidlikku majandusse annab meile suurema strateegilise autonoomia. CO₂ heite vähendamine on muutunud geopoliitiliselt hädavajalikuks. Kutsume oma ülemaailmseid partnereid valitsuses ja rahvusvahelistes finantsasutustes üles meiega ühinema, et kiirendada puhta energia rahastamist. Kliimaneutraalsuse poole püüeldes saame saavutada ka energiajulgeoleku