- Euroopa Investeerimispanga laenu kasutatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil rahastatavate prioriteetsete projektide kaasfinantseerimiseks riigieelarvest
- Tegemist on Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks võetava laenu esimese osaga, mis lihtsustab konkurentsivõime, innovatsiooni ja ekspordikasvule suunatud projektide elluviimist 5,2 miljardi euro väärtuses
Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Rahandusministeerium sõlmisid 300 miljoni euro suuruse rahastamislepingu, et toetada investeeringuid digi- ja rohereformi. Laen on esimene osa suuremast raamlepingust, millest kaasfinantseeritakse ka projekte, mille eesmärk on toetada õiglast üleminekut Ida-Virumaal vähese CO2-heitega majandusele.
Tegemist on Euroopa Investeerimispanga spetsiaalse laenutootega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate projektide kaasrahastamiseks. Investeeringute kavandatav kogumaht on 5,2 miljardit eurot. Sellest umbes 3,4 miljardit rahastatakse struktuurifondidest ja ülejäänu on omafinantseering, mis sisaldab kaasfinantseerimist riigieelarvest ja milleks kasutatakse Euroopa Investeerimispanga laenu.
"Pandeemia ja energiakriisi tagajärjed on ainult tugevdanud vajadust kiirendada üleminekut rohelisele ja digitaalsele keskkonnale," ütles EIP asepresident Thomas Östros. „Seetõttu on Euroopa Liidu pangal hea meel sõlmida Eesti Vabariigiga see oluline laenuleping ning toetada riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut. EIP laen võimaldab Eestil käivitada EL-i toetustega rahastatud projektide elluviimise, et edendada targemat, rohelisemat ja sidusamat ühiskonda.”
Rahandusminister Mart Võrklaev hindab pikaajalist koostööd Euroopa Investeerimispangaga ELi rahastatud projektide kaasfinantseerimisel. „Allkirjastatud rahastamisleping on suure tähtsusega, kuna hõlbustab struktuurifondide tõrgeteta rakendamist Eestis. Euroopa Investeerimispanga laenude paindlikud tingimused aitavad pikas perspektiivis vähendada riigieelarve koormust ja hajutada Eesti võlakohustuste riske. Digi- ja rohereformi investeeringud on olulise tähtsusega meie majandusele, mida rohelisemaks ja nutikamaks muutmisega ergutada,“ lisas Võrklaev.
Tegemist on kolmanda Euroopa Investeerimispanga laenuga Eesti Vabariigile Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks. Eelmistel rahastamisperioodidel on sõlmitud kaks sarnast lepingut vastavalt 550 miljonile ja 720 miljonile eurole, sh täiendav COVID-19 laen mahus 120 miljonit eurot.
Euroopa Investeerimispangast
Euroopa Investeerimispank on pikaajalisi laene andev Euroopa Liidu pank, mis kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidele. Euroopa Investeerimispanga Grupp võttis oma ulatusliku tegevusplaani täitmiseks vastu kliimapanga tegevuskava eesmärgiga toetada järgmise kümnendi jooksul kuni aastani 2030 ühe triljoni euro väärtuses investeeringuid kliimameetmetesse ja keskkonnasäästlikkusesse ning suunata 2025. aastaks enam kui pool panga vahenditest kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse rahastamisse. Tegevuskavast tulenevalt on alates 2021. aastast kõik Euroopa Investeerimispanga grupi uued tegevused viidud vastavusse Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja põhimõtetega.
Euroopa Investeerimispank on alates 1994. aastast andnud Eestile laene kokku 3,8 miljardit eurot. Aastal 2022 sõlmis Euroopa Investeerimispanga Grupp Eestis ligi 172 miljoni euro väärtuses laenulepinguid peamiselt avaliku taristu, tervishoiu, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ning innovatsiooniga seotud projektide toetamiseks. Säästva transpordi toetamiseks suurendas Euroopa Investeerimispank Eesti Raudteele antud laenu ning investeeris ka piimatootjasse E-Piim ja biotehnoloogiaettevõttesse Icosagen. Euroopa Investeerimisfond sõlmis muu hulgas lepingud ka usaldusfondidega Trind Ventures Fund II ja Specialist VC Primary and Secondary Fund II.