Kuigi eestlaste jaoks on kliimamuutused riigi probleemide hulgas alles 8. kohal, mõistavad nad, et nendega kohanemist tuleb pidada järgnevatel aastatel tähtsaks, kui mitte prioriteediks. Vastavalt Euroopa Investeerimispanga (EIP) tellitud kliimaküsitlusele nõustusid Eestis rohkem kui neli inimest viiest väitega, et pikas perspektiivis suuremate kulutuste vältimiseks on vaja kliimamuutustega kohanemisse investeerida praegu.
Peamised tulemused
- 88% Eesti vastajatest ütlesid, et kliimamuutustega kohanemine on nende riigi jaoks tähtis.
- 79% nõustusid, et viivitamatud kulutused kliimamuutustele on vajalikud tulevikus veelgi suuremate kulutuste vältimiseks.
Looduskatastroofid tabavad meid sagedamini ja raskemalt ning kliimamuutustest tulenev majanduslik kahju on pidevalt tõusuteel. Teadlased hoiatavad, et need katastroofid muutuvad järjest kulukamateks. Vastavalt Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandele[1] on Euroopa praegu kõige kiiremini soojenev kontinent ja globaalsel tasandil temperatuuri tõusmise korral on oodata rohkem äärmuslikke kliimatingimusi. Olukorra eskaleerumine põhjustab märkimisväärseid raskusi taristule ning ohustab üle maailma vee- ja toiduvarude stabiilsust, mis tähendab, et terviklikke kliimamuutustega kohanemise strateegiaid on vaja kiiresti.
„Eestlased mõistavad kliimamuutustega kohanemise kasvavat kiireloomulisust ja on selge, et kohesed investeeringud kohanemisse toovad kasu pikas perspektiivis. EIP on võtnud endale kohustuse toetada Eestit, finantseerides projekte, mis tugevdavad kohalikku vastupanuvõimet, loovad uusi töökohti ja toetavad majandust. Praegu investeerides saame tagada jätkusuutliku tuleviku kõigile ja minimeerida passiivsuse hinda,“ ütles EIP asepresident Thomas Östros.
EIP avaldas täna oma 7. iga-aastase kliimaküsitluse tulemused, mis hõlmavad rohkem kui 24 000 üle Euroopa ja USA osalenud vastaja seisukohti kliimamuutuste kohta. Eestis osales 2024. aasta augustis toimunud küsitluses 507 inimest.
Tähtis teema
- 88% eestlastest mõistab vajadust kohanduda kliimamuutustega (6 protsenti alla Euroopa keskmise). Täpsemalt peavad 16% (võrreldes ELi keskmisega, mis on 50%) kliimamuutustega kohanemist järgnevatel aastatel Eestis prioriteediks ja 72% mõtlevad, et see on tähtis, kuid mitte prioriteetne.
Kliimamuutustega kohanemist peetakse ka riigi jaoks majanduslikult tulusaks võimaluseks ja pikaajaliseks investeeringuks:
- 79% usuvad, et kliimamuutustega kohanemine vajab investeeringuid praegu, et vältida suuremaid kulutusi tulevikus (võrreldes 85%-ga ELis).
- 77% ütlesid, et kliimamuutustega kohanemisse investeerimine võib aidata luua uusi töökohti ja ergutada kohalikku majandust (võrreldes 86%-ga ELis).
Kliimamuutuste mõju ja elustiili muutumine
Kuigi Eesti vastajad näevad kliimamuutuste mõjudega kohanemise meetmetes majanduslikult tulusaid võimalusi, suurendab vajadust tegutseda nende isiklik kogemus äärmuslike kliimatingimustega.
- 73% (võrreldes ELi keskmisega, mis on 80%) on viimase viie aasta jooksul kogenud vähemalt ühel korral äärmuslikke kliimatingimusi. Täpsemalt on 39% kannatanud äärmuslikku kuuma ja kuumalaineid, 36% on kogenud ränki torme või rahet ning 26% on puutunud kokku käreda pakasega.
Äärmuslike kliimatingimuste tagajärjed on füüsiliselt tuntavad, aga mitte ainult.
- 72% Eesti vastajatest märkisid, et nad on äärmuslike kliimatingimuste tõttu kogenud vähemalt ühte otsest tagajärge (4 protsenti üle Euroopa keskmise, mis on 68%). 35% olid puutunud kokku elektrikatkestuste või energiavarustusprobleemidega, 21% transpordikatkestustega ja 18% terviseprobleemidega (näiteks ülekuumenemine või hingamisprobleemid).
Selles kontekstis on suur hulk eestlastest teadlikud vajadusest kohaneda:
- üle kolmandiku (37%, võrreldes 72%-ga ELis) mõistavad, et nad peavad kliimamuutuste tõttu oma elustiili muutma.
- 30% (võrreldes 35%-ga ELis) mõtlevad kolida vähem kliimatingimustest mõjutatud kohta, isegi kohapeal (et vältida üleujutusi, metsapõlenguid või muid äärmuslikke kliimatingimusi).
- 24% (võrreldes 28%-ga ELis) ütlesid, et nad peavad kolima jahedamasse piirkonda või riiki.
Isiklikuks kliimamuutustega kohanemiseks on vaja head informeerituse taset. Suurem osa eestlasi (72% sarnaselt ELi keskmisele, mis on 71%) ütlesid, et nad on teadlikud meetmetest, mille abil oma kodusid ja elustiili tõhusalt kohandada. Samas ei ole 2/3 neist (66% ehk 6 protsenti rohkem ELi keskmisest, mis on 60%) jätkuvalt teadlikud nende tegevuste toetamiseks mõeldud avalikest subsiidiumitest või finantstoetustest.
Kohandamismeetmete prioriteedid
Eesti vastajad määratlesid kohaliku kliimamuutustega kohanemise peamised prioriteedid järgmiselt:
- täiustada taristut – näiteks rajada paremaid äravoolusüsteeme, üleujutustõkkeid, tormivarjendeid või vastupidavamaid elektrivõrke (51%)
- jahutada linnu (37%)
- parandada elamute ja avalike hoonete isolatsiooni (35%)
Küsimuse puhul, kes peaks kliimamuutustega kohanemise ees maksma:
- ligi neli kümnest vastajast (39%) arvavad, et kulud peavad jääma kliimamuutusi enim põhjustavate ettevõtete ja tööstuste kanda;
- 22% ütlesid, et igaüks peab võrdselt maksma;
- 17% ütlesid, et jõukamad inimesed peaks kandma kulusid läbi kõrgema maksustamise.
Selle kohta, kes peaks esmajoones kohanemisest kasu saama:
- 34% (4 protsenti alla ELi keskmise) usuvad, et igaüks peaks saama kasu võrdselt;
- 28% arvavad, et eakad peaksid olema eelistatud;
- 22% ütlesid, et esmajoones peaksid saama kasu lapsed.
Murelikkus kohanemisabi kasusaajate osas ei piirdu riiklike prioriteetidega. Rohkem kui pooled (52%, 5 punkti vähem ELi keskmisest, mis on 57%) eestlastest mõistavad vajadust toetada kohanemispüüdeid globaalsel tasandil ning usuvad, et nende riik peaks tegema rohkem kõige haavatavamate arenguriikide aitamiseks kliimamuutuste suurenevate mõjudega kohanemisel.
EIP Grupp
Euroopa Investeerimispank (EIP) on pikaajalisi laene andev Euroopa Liidu institutsioon, mis kuulub liikmesriikidele. Pank rahastab põhjendatud investeeringuid, mis aitavad saavutada ELi poliitikaeesmärke. EIP projektid tugevdavad konkurentsivõimet, loovad innovatsiooni, edendavad kestlikku arengut, suurendavad sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning toetavad õiglast ja kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele.
EIP Grupp, mis hõlmab ka Euroopa Investeerimisfondi (EIF), eraldas 2023. aastal kokku 88 miljardi euro ulatuses uut rahastust – sellest 90% Euroopa Liidus. See aitab eeldatavasti kaasata ligi 320 miljardit eurot investeeringuid, toetades 400 000 ettevõtet ja 5,4 miljonit töökohta.
Kõik EIP Grupi rahastatud projektid on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega. EIP Grupp ei rahasta fossiilkütustega seotud investeeringuid. Oleme järje peal meie kliimapanga tegevuskavas võetud kohustusega toetada kümne aasta jooksul kuni 2030. aastani triljoni euroga kliima- ja keskkonnakestlikkuse investeeringuid. Üle poole EIP Grupi iga-aastasest rahastusest toetab projekte, mis aitavad otse kaasa kliimamuutuste leevendamisele, nendega kohanemisele ja tervemale keskkonnale.
Ligikaudu pool EIP rahastusest Euroopa Liidus on suunatud ühtekuuluvuspiirkondadele, kus sissetulek elaniku kohta on väiksem. See kinnitab panga pühendumist kaasava kasvu ja elatustaseme ühtlustamise edendamisele.
EIP ja kliima Eestis
EIP toetab Eestis kliimamuutustega kohanemist ja kliimamuutuste leevendamist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning mõjutab sellega otseselt kodanike ja ettevõtete igapäevast elu. 2023. aastal teatas EIP Grupp Eestile antavast rekordilisest rahastusest, millest suur osa on mõeldud rohepöörde ja energiasõltumatuse toetamiseks. Juhtprojekt selles sektoris on Sopi-Tootsi tuulepark – suurim üksikinvesteering maismaa tuuleenergia valdkonnas Eestis. Lisaks sõlmis EIP lepingu Eesti valitsusega, et toetada rohe- ja digipööret ning luua paremini ühendatud majandus. EIP ja EIF on mõlemad sõlminud tehingud Balti riikide kohalike pankadega, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastusele Balti piirkonnas, keskendudes rohepöörde toetamisele.
EIP kliimaküsitlus
Euroopa Investeerimispank (EIP) kui kliimapank avaldas täna oma kliimaküsitluse seitsmenda väljaande tulemused. Küsitlus on alates 2018. aastast ja rohkem kui 24 000 vastaja abiga andnud teavet selle kohta, kuidas suhtuvad inimesed Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides kliimamuutustesse. Sel aastal toimus küsitlus veebi teel (arvuti, tahvelarvuti või mobiiltelefoni kaudu) ning selle viis 27 Euroopa Liidu riigis ja Ameerika Ühendriikides läbi BVA Xsight ajavahemikus 6.–23. august 2024. Metoodika kohta leiate rohkem teavet siit.
[1] Euroopa ei ole valmis kiiresti suurenevateks kliimariskideks | Euroopa kliimaagentuuri koduleht (europa.eu)