Euroopa kliimapoliitika aitab valmistuda murranguks energiainvesteeringute alal

Investeeringud on üks esimesi asju, mis majanduskriiside ajal löögi alla satuvad. Ettevõtjad muretsevad tuleviku pärast ja hoiduvad kulutustest. Ent kui teeme raskel ajal investeeringutes pausi, võib tekkida puudujääk ettevaatavas rahastamises, mis on vajalik probleemide lahendamiseks pikas perspektiivis. Praegusel hetkel võib see tähendada meie kliima- ja kestlikkuseesmärkidest loobumist. Me ei tohi kindlasti neid kaugemaid sihte silmist kaotada.

Euroopa Liidu kliimaõiguse kohaselt peavad liikmesriigid vähendama kasvuhoonegaaside heitkogust 2030. aastaks vähemalt 55%. Euroopa Liit peab olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Need kaks aastat jõuavad kätte kiiremini kui arvame ning nende eesmärkide saavutamist võimaldavad projektid peavad olema alanud juba tükk aega varem. Peame võtma neid eesmärke toetavad investeeringud prioriteediks kohe praegu.

Lühiajaline investeeringute perspektiiv on muret tekitav. Ukraina sõda ei näita lõppemise märke ja õhus on tunda hirmu majanduslanguse ees. Üha rohkem on ettevõtjaid, kes kavatsevad peatada kasvu või innovatsiooni investeerimise.

Energiainvesteeringud vajavad tähelepanu

Kliimamuutuste ja muude taoliste küsimustega seotud tegevusetuse või vigade võimalikke laastavaid tagajärgi arvestades avaldavad nende majanduslike ja poliitiliste probleemide suhtes tehtavad poliitikakujundajate, ettevõtjate ja finantsinstitutsioonide otsused meie tulevikule pöördumatut mõju. Nende keerukate probleemide lahendamiseks kutsus Euroopa Investeerimispanga Grupp hulga eksperte 27.–28. veebruaril toimunud esimesele EIP Grupi foorumile. Ettevõtluse ja poliitika valdkondade juhid vahetasid mõtteid dekarboniseerimise, kliimamuutuste, digipöörde, ebavõrdsuse, rahapoliitika ja järjest enesekindlamateks muutuvate autoritaarsete riikide teemal. Arutelu alusena kasutati värskeimat teavet EIP majandusosakonna iga-aastasest investeerimisaruandest.

Energeetika on see majandusharu, mis vajab eelolevatel kümnenditel kõige rohkem tähelepanu. Oleme juba liiga kaua teadnud, et Euroopa sõltub ülemäära palju välistest nafta- ja gaasitarnijatest. Energiakriisi ja mäekõrguste gaasihindade tõttu on nüüd selge, et me ei saa selle probleemi lahendamist edasi lükata.

Sajandi keskpaigaks rohelise ja puhta majanduse saavutamiseks peame ainuüksi Euroopas investeerima igal aastal täiendavalt energeetikasse sadu miljardeid eurosid. See raha peab jõudma õigete inseneride, teadlaste, innovaatorite, riskikapitali investorite ja läbimurdeliste idufirmadeni. Meil on vaja autode, veokite, laevade ja lennukite jaoks paremaid biokütuseid. Meil on vaja rohkem saastevaba vesinikku, täiustatud akutehnoloogiaid ja rohkem võimalusi süsinikdioksiidi säilitamiseks. Meil on vaja tootlikumaid päikesepaneele ning rohkem nendega varustatud kodusid ja hooneid. Meil on vaja tuhandeid uusi tuuleparke. Meil on vaja tõhusamaid elektriautosid.

  • Kuulake meie netisaadet kliimamuutustest jagu saavate uute tehnoloogiate kohta

REPowerEU toetab energiainvesteeringuid ja kliimameetmeid

Ükski neist asjadest pole odav. Seepärast annab Euroopa Liit sellele läbimurdele rahalist tuge.

Euroopa Liidul on uus kava energiasõltumatuse saavutamiseks. Selle nimi on REPowerEU ning sellel on kaks põhieesmärki: lõpetada sõltuvus Venemaa kütusest ning luua uusi soodsa hinnaga energiaallikaid. Venemaa on olnud aastakümnete jooksul suurim nafta, gaasi ja söe Euroopasse eksportija. Gaasisektoris pärines 2021. aastal ligikaudu 45% ELi imporditud gaasist Venemaalt. Sissetung Ukrainasse tegi küllap kõigile selgeks, et selline olukord ei saa jätkuda.

Venemaalt fossiilkütuste importimise lõpetamiseks tuleb kava „REPowerEU“ raames investeerida nüüdsest kuni 2027. aastani hinnanguliselt 210 miljardit eurot. Euroopa Investeerimispanga grupp rahastab kava „REPowerEU“ järgmise viie aasta jooksul 30 miljardi euroga – see lisandub meie juba niigi suurtele energiasektori laenudele. See peaks võimaldama kaasata kuni 115 miljardit eurot energiainvesteeringuid.

Meie kauaaegset sõltuvust Venemaast aitab lõpetada ainult tööstuse, hoonete ja transpordisektori soojus- ja kütuseallikate massiline elektrifitseerimine. Lisaks on vaja tohutult suurendada kodude ja hoonete energiatõhusust. Hoonetes kulub ju ligikaudu 30% maailmas tarbitavast gaasist ja elektrist, kuid suur osa sellest energiast lekib lihtsalt välja.

Energiainvesteeringud toetavad üleminekut vesinikule

Sellised palju energiat vajavad tööstusharud nagu terase- ja tsemenditööstus võivad saada suurt kasu saastevabast vesinikust. Saastevaba vesiniku tootmiseks kasutatakse hüdro- või päikeseenergiat. Aastaks 2030 peaks ligikaudu 30% Euroopa terasetootmisest üle minema saastevabale vesinikule. Vesinikule üleminekuks on vaja sadu miljardeid eurosid, mille eest ehitada selle transportimiseks ja kestlikuks tootmiseks vajalikku taristut. Euroopa Investeerimispank kavatseb rahastada seda sektorit eelolevatel aastakümnetel suurte summadega.

Energiakasutus on paljudes riikides vähenemas. Euroopa nõudlus maagaasi järele oli 2022. aasta novembris langenud peaaegu 25%. Suur osa sellest säästust on saavutatud leibkondade väiksema tarbimise arvelt, aga mõnel määral ka tööstuse investeeringutega vähem gaasi või elektrit vajavatesse keskkonnahoidlikesse meetoditesse ja tehnoloogiatesse.

Energiakriis oli kõikide jaoks šokk. Samas on see ka suur võimalus võtta kurss süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Me ei tohi paigale jääda.