EIP 2022.–2023. aasta kliimaküsitluse teises osas uuritakse inimeste vaateid kliimamuutustele kiiresti muutuvas maailmas. Selle väljaande tulemused keskenduvad kodanike individuaalsele käitumisele ja tegudele, mida nad teevad kliimamuutuste vastu võitlemiseks.
- 76% Eesti elanikest vanuses 20–29 peab jätkusuutlikkust oma töökohavalikul tähtsaks (25% peab seda isegi prioriteetseks).
- 71% Eesti 20ndates eluaastates vastanutest leiab, et individuaalne käitumine võib mõjutada kliimakriisiga toimetulekut, kusjuures üle 30aastaste seas on see osakaal 49%.
- 70% Eesti 20ndates eluaastates inimestest pooldab rangemaid valitsuse meetmeid, mis sunniksid inimesi kliimamuutuste probleemiga võitlemiseks oma harjumusi muutma, ning üle 30aastaste puhul on osakaal 46%.
- Pooled 20ndates eluaastates eestlastest (51%) pooldaks süsinikubilansi süsteemi, mis piirab mittevajalikku tarbimist, võrreldes 30%ga üle 30aastastest.
- 62% kõigist eestlastest kinnitab, et nad pooldavad toidukaupade märgistamist, et teavitada tarbijaid paremini kaupade keskkonnamõjust.
Need on mõningad tulemused, mis saadi Euroopa Investeerimispanga (EIP) kõige uuemast iga-aastasest kliimaküsitlusest, mis viidi läbi 2022. aasta augustis ja avaldati täna. EIP on Euroopa Liidu laenuandja ja maailma suurim mitmepoolne kliimameetmeprojektidele laenu andja.
Individuaalne käitumine ja rangemad valitsuse meetmed
Ukrainas toimuv sõda ja selle tagajärjed, sealhulgas tõusvad energiahinnad ja kiirenev inflatsioon, on drastiliselt suurendanud muret väheneva ostujõu pärast. Majandus- ja finantsküsimused (finantskriis, suurenenud elukallidus ja töötus) on muutunud riigi jaoks väga suureks probleemiks 72% Eesti elaniku arvates (20 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal), samal ajal kui 28% näeb endiselt kliimamuutuseid ja keskkonda riigi jaoks suurima murekohana.
Sellegipoolest on enamik 20ndates eluaastates eestlastest (71%) veendunud, et nende enda käitumine võib kliimamuutuste vastases võitluses midagi muuta. Üle 30aastased küsitluses osalenud on vähem üksmeelel, vaid 49% neist usub, et nad saavad avaldada positiivset mõju.
Suurem osa 20ndates eluaastates eestlastest leiab ka, et valitsusel on roll individuaalse käitumise muutmise julgustamisel. 70% neist vastanutest pooldab rangemaid valitsuse meetmeid, millega nõutakse inimeste käitumise muudatusi, et võidelda kliimakriisiga (võrreldes 46%-ga üle 30aastastest eestlastest).
Uue töökoha valik
Igal aastal saabub tööturule uusi töötajaid ning kliimakaalutlused on tööandja valikul üha olulisemad. Enamik eestlasi (67%) juba peab oluliseks, et tulevane tööandja seaks esikohale jätkusuutlikkuse. 16% kandideerijate jaoks on see koguni prioriteet.
20–29aastastest inimestest – need, kes reeglina otsivad oma esimest töökohta – kinnitab rohkem kui kaks kolmandikku (76%), et jätkusuutlikkus on nende valiku puhul oluline tegur, ning 25% kinnitab isegi, et see on prioriteetne.
Huvi individuaalse tarbimise piiramise suhtes
Napp enamik 20ndates eluaastates Eesti elanikke (51% võrreldes keskmiselt 62%-ga samas vanuserühmas Euroopa elanikest) kinnitab, et nad pooldaksid süsinikubilansi süsteemi, mille alusel eraldataks igale inimesele aastas kindel krediidihulk kulutamiseks suure süsinikujalajäljega kaubaartiklitele (muud kui esmatarbekaubad, lennukiga reisimine, liha ostmine jne), et vähendada tarbimise mõju kliimale. Samal ajal oleks 70% üle 30aastastest eestlastest nende kliimakahjuliku tarbimise piiramise vastu (võrreldes vaid 49%ga üle 30aastastest eurooplastest keskmiselt).
Toidukaupade märgistamine ja hinnad
Toidutootmine tekitab märkimisväärse osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Et aidata inimestel teha toidukaupade ostmisel jätkusuutlikumaid valikuid, pooldab 62% eestlastest kõigi toidukaupade märgistamist nende kliimajalajälge puudutava teabega (17 protsendipunkti vähem kui ELi keskmine 79%).
Vaid veidi alla poole eestlastest (49%) kinnitab, et nad nõustuks maksma pisut rohkem toiduainete eest, mida toodetakse kohapeal ja jätkusuutlikumalt. Siin on näha suurt kontrasti Euroopa vastanutega tervikuna, kellest ligikaudu kaks kolmandikku (62%) oleks valmis seda tegema.
Liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine on samuti tõhus viis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Samas oleks vähem kui kolmandik eestlasi (31%) selle poolt, et nende ostetavate liha- ja piimatoodete kogust piirataks, võrreldes rohkem kui poolte Euroopa elanikega (51%, 20 protsendipunkti rohkem kui Eestis).
EIP asepresident Thomas Östros märkis: „EIP kliimaküsitluse tulemused näitavad, et hoolimata keerulistest majanduslikest ja geopoliitilistest oludest, on paljud eestlased – eriti noorem põlvkond – valmis aitama võidelda kliimamuutustega üksikisiku tasandil. Meil kui ELi kliimapangal on selle valmisoleku üle hea meel. Meie roll on pakkuda inimestele võimalusi tegutseda selliselt, et võidelda kliimakriisiga. Teeme seda, rahastades keskkonnahoidlikke teenuseid, nagu kestlik transport, taastuvenergia või energiatõhusad hooned. 2022. aastal toetasime Eestis roheprojekte 18,5 miljoni euroga. Jätkame selliste projektide ja algatuste toetamist, mis kiirendavad rohepööret, ning otsime võimalusi, kuidas aidata kaasa jõukale tulevikule, kus ei jäeta kedagi maha.“
EIP kliimaküsitlusest lähemalt
Euroopa Investeerimispank on avaldanud EIP iga-aastase kliimaküsitluse viienda väljaande, milles hinnatakse põhjalikult, mida inimesed kliimamuutustest arvavad. Partnerluses turu-uuringufirmaga BVA koostatud EIP kliimaküsitluse viienda väljaande eesmärk on anda teavet laiemaks aruteluks hoiakute ja ootuste üle kliimameetmete vallas. 2022. aasta augustis läbi viidud küsitluses osales rohkem kui 28 000 vastajat, üle 15-aastaste inimeste esindusliku valimiga kõigist 30-st küsitluses osalenud riigist.
Euroopa Investeerimispank
Euroopa Investeerimispank (EIP) on pikaajalisi laene pakkuv Euroopa Liidu institutsioon ja kuulub ELi liikmesriikidele. EIP Grupp on vastu võtnud kliimapanga tegevuskava, et viia ellu oma ambitsioonikas plaan toetada 2030. aastale eelneval kümnendil kliimameetmeid ja keskkonnasäästlikke investeeringuid ühe triljoni euroga ning anda 2025. aastaks rohkem kui 50% EIP rahastust kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse heaks. Tegevuskava osana on kõik EIP Grupi uued toimingud alates 2021. aasta algusest kooskõlastatud Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja põhimõtetega.
EIP Global on EIP Grupi uus eriharu, mis tegeleb rahvusvaheliste partnerluste mõju suurendamisega ja arengu rahastamisega. EIP Global loodi eesmärgiga edendada tugevaid ja fokuseeritud partnerlusi Euroopa tiimis koostöös arengu rahastamise institutsioonidega ja kodanikuühiskonnaga. EIP Global toob EIP Grupi lähemale kohalikele elanikele, ettevõtetele ja institutsioonidele oma ülemaailmse kontorivõrgu kaudu.
BVAst lähemalt
BVA on arvamusuuringute ja konsultatsioonifirma ning on tunnustatud kui üks innovaatilisemaid turu-uuringufirmasid oma sektoris. Käitumisturundusele spetsialiseerunud BVA ühendab omavahel andmeteaduse ja sotsiaalteaduse, et muuta andmed inspireerivaks ja need ellu tuua. BVA on ka üle 40 liikmega maailma juhtivate turu-uuringu- ja -küsitlusettevõtete üleilmse võrgustiku Worldwide Independent Network of Market Research (WIN) liige.