Kliimamuutuste vastu võitlemine eeldab ühist tegevust – valitsustelt, asutustelt, ettevõtjatelt ja üksikisikutelt. Hea arusaam kliimaprobleemist on oluline, et inimesed oskaksid teha teadlikke valikuid. Et hinnata Eesti üldsuse arusaama kliimamuutustest, keskendutakse EIP kliimaküsitluse kuuendas väljaandes kliimamuutusi käsitlevatele inimeste teadmistele kolmes peamises valdkonnas: mõisted ja põhjused, tagajärjed ja lahendused. Osalejad vastasid 12 küsimusele ja järjestati 0–10 punkti skaalal, kus 10 tähendab kõrgeimat teadmiste taset. EIP kliimaküsitlus, millel on 35 riigis (ELi liikmesriigid, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Jaapan, India ja Kanada, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraadid) kokku üle 30 000 vastaja, annab väärtuslikku teavet inimeste üldistest kliimamuutustega seotud arusaamadest
Peamised tulemused
- Eestlased on ELi 27 liikmesriigi seas 12. kohal (skoor 6,46/10) ning nende indeksi väärtus on EIP küsitluse kohaselt veidi üle ELi keskmise (6,37/10). Punktitabelit juhib Soome (7,22/10), järgnevad Luksemburg (7,19/10) ja Rootsi (6,96/10). Eesti paiknes kliimamuutuste põhjusi, tagajärgi ja lahendusi puudutavate teadmiste kontrollis kohe Madalmaade järel ja Leedu ees.
- Üldised puudujäägid teadmistes. Eestlased on hästi kursis kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgedega, kuid paranemisruumi on lahenduste tundmises. Sarnaselt enamikus ELi riikides saadud tulemustega ei teadnud suur osa vastanutest Eestis, et kliimamuutuste vastu aitab võidelda maanteedel piirkiiruse langetamine (85%) ja hoonete parem soojustamine (50%).
Kui hästi inimesed kliimamuutuste põhjusi mõistavad?
Esimeses alamindeksis keskendutakse kliimamuutuste mõistele ja põhjustele. Selles kategoorias olid eestlaste tulemused üle ELi keskmise (vastavalt 7,36/10 ja 7,21//10), millega Eesti oli Euroopa Liidus 11. kohal.
- Mis puutub kliimamuutuste mõistesse, siis teadis enamik (74%) vastajaid Eestis nende määratlust ning ainult 8% usub, et kliimamuutused on väljamõeldis.
- Enam kui kahele kolmandikule (68%, kuus protsendipunkti vähem kui ELi keskmine) on teada, et kliimamuutuste peamised põhjused on seotud inimtegevusega (nt metsade hävitamine, põllumajandus, tööstus ja transport). Samal ajal on kolmandik vastanutest teistsugusel seisukohal (24% leiab, et need on tingitud äärmuslikest loodusnähtustest, nagu vulkaanipursked ja kuumalained, ning 8% usub, et kliimamuutusi põhjustab osooniauk).
- Kui eestlastelt küsiti, millised kolm riiki tekitavad kõige rohkem kasvuhoonegaase, vastas enamik (80%, kaheksa protsendipunkti üle ELi keskmise) õigesti, et need on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India.
Kui teadlikud on inimesed kliimamuutuste tagajärgedest?
Kliimamuutuste tagajärgedega seotud küsimuste osas oli eestlaste skoor 7,49/10 (16. koht Euroopa Liidus), mis on hea tulemus, kuigi veidi alla ELi keskmise (7,65).
- 77% vastanutest teab, et kliimamuutustel on kahjulik mõju inimeste tervisele (näiteks võib nende tagajärjel suureneda õhusaasteainete, nt maapinnalähedase osooni ja tahkete osakeste kogus).
- Lisaks vastas 81% õigesti, et kliimamuutused suurendavad maailmas näljaprobleemi, sest äärmuslike ilmastikuolude tõttu väheneb põllukultuuride saagikus.
- Küsimusele kliimamuutuste mõju kohta merevee tasemele vastas 67% eestlastest õigesti, et merevee tase maailmas tõuseb. Kolmandik (33%) aga eksis: täpsemalt ütles 13% vastanutest, et see langeb, ja 20% arvates ei mõjuta kliimamuutused oluliselt merevee taset.
- Kolm neljandikku Eesti vastanutest (74%, viis protsendipunkti üle ELi keskmise) oli teadlik kliimamuutuste mõjust rändele seoses elanike sunnitud ümberasumisega kõikjal maailmas.
Teadmised kliimamuutuste vastu võitlemisest on erinevad
Viimases alamindeksis oli Eesti vastanute skoor 4,53/10 (üle ELi keskmise – 4,25), mis näitab siiski oluliselt väiksemat teadlikkust kliimamuutuste mõju leevendamise meetmetest võrreldes kahe ülejäänud uuritud valdkonnaga. Sellest ilmneb ELi riikide üldine trend, kuna enamik neist sai selles valdkonnas madala skoori. Eesti on oma skooriga ELi 27 riigi seas kuuendal kohal.
- Enamik eestlasi (70%) teab, et ringlussevõetavate toodete kasutamine võib aidata kliimamuutuste mõju leevendada.
- Lisaks vastas 65% õigesti, et isikliku auto asemel ühistranspordi kasutamine on samm õiges suunas.
- Ent üksnes pooled vastanutest (50%, kuus protsendipunkti üle ELi keskmise) näivad teadvat, et hoonete parem soojustamine võib aidata kliimamuutuste vastu võidelda.
- Kõigest pooled vastajatest (50%, kaheksa protsendipunkti üle ELi keskmise) on hetkel teadlikud, et kasu võib olla sellest, kui osta harvemini uusi rõivaid.
- Väga vähesed vastanud (15%, 11 protsendipunkti alla ELi keskmise) näivad teadvat, et maanteedel kiirusepiirangu langetamine võib samuti aidata.
- Enamik eestlasi ei ole kuulnud digitehnoloogia kasutamise suurest mõjust kliimale: ainult 10% vastas, et vähesem veebivideote vaatamine võib aidata kliimamuutusi leevendada.
- Pooled (52%) oskasid õigesti märkida, et üksikisiku CO2 jalajälg tähendab „isiku poolt aastas tekitatud kasvuhoonegaaside üldkogust“.
ELi rahastamisharu EIP investeerib suurprojektidesse üle Eesti, et toetada riigi rohepööret. Hiljutised investeeringud hõlmavad näiteks Eesti raudteevõrgu, sealhulgas rööbasteede, signalisatsiooni ja liikluskorralduse süsteemide ajakohastamist. Rahastamisega parandati raudteevedude tõhusust ja ohutust, pakkudes ühtlasi atraktiivseid alternatiive fossiilkütustest sõltuvatele transpordiliikidele ning suurendades reisijate ohutust ja lühendades sõiduaegu.
EIP asepresident Thomas Östros: „Kliimamuutusi saab tõkestada ainult ühise tööga. Oluline on EIP kliimaküsitluses leitud teadmiste puudujääki vähendada. EIP pakub kliimamuutuste vastu võitlemiseks rahastust, aga me mõistame ka oma rolli selle teemaga seotud aruteludes ja teavitustöös. Haridus on võimas muutuste saavutamise vahend. Soovime täiendada oma rahastust algatustega, mis suurendavad kliimaga seotud teadlikkust ja teadmisi. Nii ehitame kestlikku tulevikku, kus kedagi ei jäeta maha.“
Taustteave
Andmed ja metodoloogia
Küsitluse metodoloogia, küsimustiku ja täieliku andmekogu saab alla laadida siit
Euroopa Investeerimispank
Euroopa Investeerimispank (EIP) on pikaajalisi laene andev Euroopa Liidu institutsioon, mis kuulub liikmesriikidele. EIP tegutseb rohkem kui 160 riigis ning pakub pikaajalist rahastamist usaldusväärseteks investeeringuteks, et panustada ELi poliitilistesse eesmärkidesse. EIP ja kliimahariduse kohta leiate lisateavet siit
BVA Xsight
BVA Xsight on teerajaja turu-uuringute ja konsultatsioonide vallas.