Tallinna Lennujaama arendused toovad kaasa rohkem lende ja rohkem lendajaid – ja ka rohkem tööd inimestele, kes aitavad reisijatel turvaliselt oma sihtpunktidesse jõuda.
Viis lumesahka, üksteise kõrval, puhastavad ära pool lennukite maandumisrajast Tallinna Lennujaamas. Seejärel pööravad nad ringi ja teevad teise poole tagasiteel.
Ühe saha roolis on tõenäoliselt Maido Traks, 52, kes kasvas üles maal ja teab, kuidas erinevaid suuri masinaid käsitleda.
“Meil on 200 erinevat masinat lennujaamas,“ ütleb ta. „Bussid, lumesahad, traktorid, kraanad… Eeldus on, et sa pead oskama enamikuga neist midagi pihta hakata. Maamehed saavad masinatega paremini hakkama. Üksikud linnamehed ka.“
Maido liitus Tallinna Lennujaamaga möödunud aasta oktoobris. Lennujaam on läbi viinud märkimisväärseid uuendusi, mida on aidanud finantseerida 30 miljoni eurone laen Euroopa Liidu pangalt - Euroopa Investeerimispangalt. Üheks uuenduseks on äravoolukanalite renoveerimine, kuhu kogunevad jää ja lumetõrjeks kasutatavate vedelik ja graanulid.
“Kui külmaks läheb, vihma tuleb taevast alla, ja on jäidet, siis me puistame graanuleid. Vedelikku mõju on liiga lühiajaline. Aga kui on plussis, vihma pole, siis me kasutame vedelikku. Ega me keemiat väga palju ei kasutagi, enamasti me lükkame ja puhume raja suurte masinatega kuivaks, selgitab Maido.
Lennujaam rekonstrueeris ka maandumisraja ja suurendas reisijaterminali, et rohkem lendajaid teenindada. Rohkem reisijaid tähendab ka rohkem tööd Maidole, kelle üheks ülesandeks on ka sõidutada bussiga reisijaid terminalist lennukini, ja tagasi.
Maido töötas varem teehoolduses ja aitas maateid lumest ja jääst puhtana hoida. Kui aga uue riigihanke võitis teine ettevõte, pidi ta endale uue töö leidma. Hoolimata tema väga põhjalikest kogemustest nii busside, veoautode kui sahkade juhtimisel pidi ta siiski uues kohas veel täiendkoolituse läbima.
“Ilma uusi asju juurde õppimata ei saa kunagi läbi. Lennujaamades on teatud reeglid ja piirangud. Liiklusmärk on liiklusmärk, aga õhusõidukil on näiteks alati eesõigus. Nii et enne tööle asumist tuli mõned eksamid teha,” räägib Maido.
Tal oli väga hea meel, et ta leidis vahetustega töö – tehes paar öövahetust ja paar päeva-vahetust, saab ta seejärel mõned päevad vabaks võtta, et maale sõita, kus oma eakate vanemate ja nende maakodu eest hoolitseda.
Need kohustused tähendavad ka seda, et kuigi Maido sõidutab tuhandeid inimesi oma lendudele, pole ta ise veel kunagi lennanud.
“Reisinud ma olen, varasematel aastatel bussi ja rekkajuhina, aga lennanud pole kunagi. Kunagi kindlasti tahaks proovida, aga praegu pean ma oma vanemate eest hoolt kandma, neid poodi ja arsti juurde sõidutama,” räägib ta. “Unistada võib, aga praegu ei näe selleks võimalust.”
Maido töökoht Tallinna Lennujaamas aitab tal nende kohustustega hakkama saada. Ja see on üks sadadest tuhandetest töökohtadest, mille loomist on ELi pank toetanud. Euroopa Investeerimispanga Grupi poolt ainuüksi 2017. aastal allkirjastatud investeeringud tõstavad Euroopa Liidu SKP-d 2021. aastaks 1.1% võrra ja loovad 1.2 miljonit töökohta. Ja isegi veel 2036. aastal on ELi SKP-s veel 0.7%-ne mõju, mis pärineb nendest 2017. aasta investeeringutest - ja 650 000 töökohta. Ja osa neist töökohtadest on niivõrd kriitilise tähtsusega nagu lennukite maandumisraja jääst puhtana hoidmine.
