Eesti ettevõte ehitab Balti riikide suurimat tuuleparki, mis edendab rohelist elektrit, energiasõltumatust ja kohalikku majandust

Lauri Ulm juhib Eesti tuuleparkide arendamist äriühingus Enefit Green, mis on Balti riikide suurimaid energiatootjaid ja -arendajaid. Üle 10 aasta on ta oma energiat suunanud riigi suurima, Sopi-Tootsi tuulepargi ehitamisse, mida ta hellitavalt nimetab oma lapsukeseks. Ulmi jaoks ei ole projekti puhul asi vaid elektritootmises. Ta soovib edendada Eesti kestlikku tulevikku.

>@Enefit Green
© Enefit Green

Lauri Ulm

„Kui alustasin tööd tuuleparkidega, suhtuti neisse kui vana toetuste skeemi jäänukitesse ja nende arendamine ei olnud populaarne,“ rääkis ta. „See on muutumas ja meie projekt on selle parim näide.“

Sopi-Tootsi projekt algas 2012. aastal, kui Edela-Eestis asuvas Põhja-Pärnumaa vallas suleti turbamaardla. Kohalikud ametnikud ja Enefit Green nägid selles võimalust muutuseks. Nende nägemuses sai seda piirkonda hakata kasutama taastuvenergia tootmiseks. 38 tuulikuga Sopi-Tootsist saab Balti regiooni võimsaim tuulepark.

„Park hakkab rohelist elektrit andma ligi kümnendikule Eesti elektritarbijatest,“ ütles Ulm.

Euroopa Investeerimispank toetab Enefit Greeni 180 miljoni euro suuruse rahastamislepinguga, mis allkirjastati 2023. aasta septembris. Pärast valmimist suudab tuulepark igal aastal varustada energiaga rohkem kui 197 000 majapidamist.



Eesti tulevik on roheenergia

Eesti teeb suuri samme üleminekuks taastuvenergiale. Riik, mis sõltus varem tugevalt CO₂-mahukast põlevkivist, otsib nüüd puhtamaid alternatiivseid lahendusi, mis suurendab nõudlust taastuvenergiataristu järele. Areneval energiamaastikul köidavad tähelepanu tuuleenergia ja -pargid, sest need võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada Eesti energiasõltumatust.

Seda ilmestab suurepäraselt Sopi-Tootsi tuulepargi arendamine. „Meie tulevane tuulepark toodab juba üksinda umbes 770 gigavatt-tundi ja kahekordistab sellega kogu riigi praeguse tuuleenergia toodangu,“ sõnas Ulm. „Sellega hoitakse ära ligi 700 000 tonni CO₂ paiskumine õhku.“



Eesti suurima tuulepargi toetamine

Tuulepargi rajamine nõuab üksikasjalikku kavandamist ja märkimisväärseid investeeringuid. Probleemid ulatuvad sobiva maa-ala leidmisest tuulikute ühendamiseni olemasolevatesse elektrivõrkudesse. „Taastuvenergiaprojektid vajavad joonistest täielikult toimivate rajatisteni jõudmiseks palju algkapitali,“ lausus Ulm. „Väga tähtis on saada rahastust ja seda konkurentsivõimelistel tingimustel.“

Euroopa Investeerimispanga toel saab Enefit Green jätkata selle tipptasemel rajatise ehitamise rahastamist. Tehing on osa Investeerimispanga rahastamispaketist REPowerEU toetuseks. Tegu on Euroopa Komisjoni kavaga, mis töötati välja vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse ning mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist ja kiirendada rohepööret.

„Eesti suurima tuulepargiprojekti toetamisega anname hoogu riigi üleminekule vähese CO₂ heitega majandusele,“ sõnas Euroopa Investeerimispanga laenuhaldur Daniel Kapitanski, kes tegeles selle tehinguga.



Muutuste tuultes

Projektil on ka sotsiaalne mõõde.

Põhja-Pärnumaa tuulepark toob rahalist kasu. Eestis kehtiva kohaliku kasu mudeli kohaselt laekub valla eelarvesse igal aastal 300 000 – 600 000 eurot olenevalt tuulepargi toodangust ja elektrihinnast.

>@Enefit Green
© Enefit Green

Tuulikutest kuni kahe kilomeetri kaugusele jäävate eluhoonete omanikud saavad tasu kuni 4350 eurot aastas.

Lisaks sellele võimaldab Enefit Green alajaamast kuue kilomeetri raadiuses elavatele ja asuvatele kohalikele võrgutasuta elektritarbimist kuni 20 megavati ulatuses. Tuulepargiga koos rajatakse ka uus tee, mis lühendab teekonda Tallinna.

„Saadud raha eest saab vald ehitada uue lasteaia, rajada uue mänguväljaku, istutada puid ja ehitada teid,“ ütles Ulm. „See toob valda uusi ettevõtjaid, parandab elukvaliteeti ja loob töökohti.“