EIP andis 2010. aastal rekordilises mahus laene kliimameetmetele

Euroopa Investeerimispank (EIP) suurendas oma rahastamist kliimameetmete projektidele 19 miljardi euroni, mis moodustab tema laenude kogumahust Euroopa Liidus (EL) lausa 30%. See on oluliselt suurem summa kui eelmisel aastal antud 16 miljardit eurot, see on uus verstapost säästva kasvu toetamisel ja vähese süsinikuheitega tuleviku kujundamisel Euroopas.

2010. aastal andis EIP laene kokku 72 miljardit eurot – 63 miljardit ELis ja 9 miljardit väljaspool ELi, et toetada ligi 460 suurprojekti. Seega pöördutakse sammhaaval tagasi kriisieelsele tasemele, kuna pank kohandab oma tegevust majanduskeskkonnaga.

EIP toetas jätkuvalt väga suurel määral Euroopa taastumist ning viis lõpule viimased kolm aastat väldanud täiendava 61 miljardi euro suuruse abipaketi, mis sisaldas 11 miljardit eurot rohkem kui esialgu kavandatud. Selle erakorralise toetuse peamised saajad olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kellel on eriti raske hankida keerulistes majandustingimustes rahalisi vahendeid, ning Euroopa vähemarenenud piirkonnad. Nende kolme aasta jooksul rahastas EIP ligikaudu 160 000 VKEd. Vähemarenenud piirkondi Euroopas toetati selle aja jooksul ligikaudu 430 projekti rahastamisega.

EIP president Philippe Maystadt sõnas: „Täitsime oma ülesande toetada Euroopa taastumist, rahastades projekte, mis edendavad kasvu, uuendust ja töökohtade loomist, ning oleme väga uhked oma kliimameetmete projektide rekordilise mahu üle. Parema ja jätkusuutlikuma tuleviku kujundamine on kogu meie tegevuse alus.”

EIP kliimameetmete projektide keskmes on endiselt energeetika (taastuvenergia ja energiatõhusus) ja säästev transport.

Pank suutis edukalt suurendada oma portfellis taastuvenergia ja energiatõhususe osakaalu. 2010. aastal toetati taastuvenergia projekte rohkem kui kuue miljardi euroga ja energiatõhususe projekte rohkem kui kahe miljardi euroga. Riikide taastuvenergiakavad on osutunud oluliseks teguriks nendesse valdkondadesse investeerimise võimaldamisel ning toetati kõiki kolme arenevat tehnoloogiat (tuule-, päikese- ja biomassienergia). Transpordisektoris on EIP-l juhtiv roll elektrisõidukite arendamise toetamisel.

ELi-välised riigid said 2010. aastal kliimameetmete rahastamiseks kaks miljardit eurot. Eeloleval kolmel aastal suurendab pank oluliselt oma toetust säästva energia projektidele nendes riikides. Seda tänu energiasäästvuse rahastu kokkulepitud suurendamisele 1,5 miljardi euro võrra, nii et selle kogumaht ulatub 4,5 miljardi euroni. See annab koos kavandatud kahe miljardi euro suuruse kliimamuutuse mandaadiga (mida Euroopa Parlament ja nõukogu praegu arutavad) pangale hea võimaluse aidata ELil rakendada üleilmseid kliimameetmete eesmärke väljaspool Euroopat.

Edaspidi aitab EIP rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, ELi kliimameetmete eesmärke ja ELi välispoliitika eesmärke. EIP pakub jätkuvalt pikaajalist rahastamist ja tehnilisi ekspertteadmisi ning püüab koos komisjoniga välja töötada uusi õigusakte, et tagada täiendav riskivõtmise suutlikkus prioriteetsetes sektorites, nagu infrastruktuur ja VKEd.

2010. aastal oli panga puhaskasum 2,1 miljardit eurot.

Euroopa Investeerimispank on Euroopa Liidu pikaajalisi laene pakkuv pank.  

Tema põhiülesanne on aidata kaasa ELi liikmesriikide lõimumisele, tasakaalustatud arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Lisaks projektide toetamisele liikmesriikides annab pank laene investeeringute rahastamiseks ka tulevastes ELi liikmesriikides ja ELi partnerriikides.

EIP kogub kapitaliturgudel märkimisväärses koguses vahendeid, mida ta laenab soodsatel tingimustel edasi ELi poliitikaeesmärke edendavate projektide jaoks.

EIP on suurim riigiülene vahendite koguja ning panga püsivat AAA-reitingut täiendab kindel tugi aktsionäridelt, tugev kapitalibaas, varade hea kvaliteet, konservatiivne riskijuhtimine ja nõuetele vastav fundeerimisstrateegia.

Kliimameetmete projektid on projektid energiatõhususe, taastuvenergia, transpordi, metsanduse, uuenduse (TAI) ja kohanemise valdkonnas. Kliimameetmete projektina kvalifitseerumiseks peab projekt vastama rangetele kriteeriumitele seoses süsihappegaasi vähendamise, energiatõhususe eesmärkide ja süsihappegaasi sidumisega. Kliimameetmete projektidena võetakse arvesse vaid kõige uuenduslikumaid tehnoloogiaid (nt päikese-, tuule-, biomassienergia). Muul juhul võib nõuda, et kliimamuutustega kohanemise osa moodustaks vähemalt 50% projekti kogumaksumusest.

---

• Presentation [EN]
• Speech [DE], [EN], [FR]
• List of financing operations in 2010 [DE], [EN], [FR]