EIP avas täna ametlikult oma piirkondliku kontori Helsingis. Uus EIP kontor asub Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) peakorteris ning selle eesmärk on tugevdada EIP kohalolekut Läänemere piirkonnas ja tõhustada koostööd Põhjamaade Investeerimispangaga. See algatus rajaneb seega nende kahe institutsiooni suurepärastel suhetel. Koostöö toimub mitmes vormis, sealhulgas põhitähtsusega projektide (nt E18 Muurla-Lohja avaliku ja erasektori partnerluse projekt Soomes 2005. aastal) kaasrahastamise teel, ning mõlemad pangad osalevad Põhjamõõtme keskkonnapartnerluses.
Uue kontori põhiroll on arendada edasi EIP tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Vahetum ligipääs EIP uue Helsingis asuva esinduse kaudu peaks hõlbustama projektide kindlaksmääramist ja tagama panga jaoks prioriteetsete sektorite suurema katvuse. EIP on peamiselt transpordi- ja energiasektoritesse, aga ka väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd) suunatud vahendite näol Eestis, Lätis ja Leedus tegutsenud alates 1993. aastast.
Ühtlasi teeb kontor koostööd selle piirkonna valitsusasutustega ja mitmete Läänemere piirkonna organisatsioonidega.
EIP piirkondliku kontori Helsingis avas pidulikult EIP Euroopa ja kandidaatriikide rahastamistehingute osakonna peadirektor Tom Hackett ning kohal viibis ka Põhjamaade Investeerimispanga president Johnny Ǻkerholm.
Jaani Pietikainen nimetati uue Helsingi kontori juhiks. Ta töötab Michael O’Halloran’i alluvuses, kes juhib Eesti, Leedu, Läti, Rootsi, Soome, Taani ja EFTA riikide rahastamistehingute osakonda EIP peakorteris Luxembourg’is.
Märkus kirjastajale:
Euroopa Investeerimispanga Grupp kui Euroopa projektide pank rahastab liikmesriikide ja Euroopa Liidu lähedaste riikide majanduse moderniseerimiseks mõeldud kapitaliinvesteeringuid.
2006. aastal andis Euroopa Investeerimispank kokku 45,8 mld euro mahus laene projektidele, mis toetavad Euroopa Liidu poliitikaeesmärke.Tol ajal 25-liikmelise Euroopa Liidu liikmesriikidele laenatud vahendid moodustasid 87% panga tegevuse mahust ja ulatusid 39,8 mld euroni. Oma tegevuse fundeerimiseks hankis EIP 48 miljardi euro ulatuses vahendeid rahvusvahelistel kapitaliturgudel 24 vääringus toimunud 303 võlakirjaemissiooni kaudu. Liikmesriikide omanduses olev EIP on (AAA-reitinguga) suurim riigiülene emitent.
See oli esimene aasta, kus rakendati terve aasta vältel 2005. aasta juunis EIP juhatajate otsustatud uut strateegiat, s.o investeeringutel ja rahandusalastel uuendustel põhinevat kvalitatiivset strateegiat. See strateegia seisneb:
- EIP tehingute finantsvõimenduse tugevdamises;
- Euroopa Liidus antavate laenude keskendamises Euroopa kuuele prioriteedile;
- liidu ja selle partnerriikide majandusliku lähenemise toetamises.