- EIP uus uuring näitab, et enamik Euroopa Liidu linnu plaanib rohkem investeerida, et võidelda globaalse soojenemisega ning laiendada sotsiaaleluruume, koole ja haiglaid.
- Uuringus osalenud ELi omavalitsustest vastasid 56%, et kulutavad järgmise kolme aasta jooksul rohkem kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, ja 53%, et suurendavad sotsiaalse taristu eelarveid.
- Üle Euroopa soovivad linnad üha enam leida arengu rahastamiseks uusi allikaid lisaks traditsioonilistele riiklikele ja ELi toetustele.
Enamik Euroopa linnu plaanib rohkem kulutada kliimamuutustega võitlemisele ja suurendada sotsiaaleluruumide, koolide ja haiglate arvu, selgub uuest Euroopa Investeerimispanga (EIP) uuringust. EIP 2025. aasta omavalitsuste uuring annab märku, et 56% soovivad teha järgmise kolme aasta jooksul suuremaid investeeringuid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning 53% kavatseb suurendada sotsiaalse taristu eelarveid.
EIP avaldas täna aruande ning see langeb kokku Euroopa Regioonide Komitee konverentsiga Brüsselis, kus arutatakse linnainvesteeringute vajadusi Euroopas ja toetatakse ELi linnade poliitilist tegevuskava.
Uuring hõlmab 1002 ELi omavalitsust, mille rahvaarv ulatub mitmest tuhandest sadade tuhandeteni ning moodustab kokku umbes 26 miljonit (ligikaudu 6% kõigi ELi 27 liikmesriigi rahvastikust). Esindatud on iga liikmesriigi omavalitsused, kusjuures vastavad arvud jäävad vahemikku 131 omavalitsust Saksamaal ja 107 Itaalias kuni viie omavalitsuseni Küprosel ja Luksemburgis. Samamoodi nagu eelmise, 2022. aasta küsitluse puhul, ei ole hõlmatud väljaspool Euroopat asuvad pealinnad ja territooriumid ning hõlmatud linnad osalesid uuringus anonüümselt.
Kuigi riiklikud ja ELi toetused jäävad endiselt omavalitsustele peamisteks taristu rahastamise allikateks, on uue aruande kohaselt rohkem kui pooled ehk 61% huvitatud muude rahastamisvõimaluste uurimisest. See võiks hõlmata näiteks toetuste muutmist garantiideks, mida saaks siis kasutada kõrgematel tasanditel rahastuse leidmiseks sellistelt organisatsioonidelt nagu pangad.
„Aina keerulisemaks muutuval ajal peame tagama, et iga investeeritud euro toob maksimaalselt kasu,“ ütles EIP asepresident Ioannis Tsakiris. „See tähendab uuenduslike rahastamislahenduste võimendamist, et toetada omavalitsusi kliimameetmete ja muude peamiste prioriteetide elluviimise kiirendamisel. EIP on jätkuvalt pühendunud töötama koos Euroopa linnadega, et arendada ja rakendada tööriistu, mida nad vajavad kestlikuma ja vastupidavama tuleviku loomiseks.“
EIP kohalike omavalitsuste uuring annab laiapõhjalise ja detailse ülevaate ametiasutuste arengukavadest, mis moodustavad ligikaudu 54% ELi avaliku sektori investeeringutest. Kliimameetmete valdkonnas moodustavad omavalitsuste investeeringud umbes 60% investeeringutest.
Lisaks teadmisele, et enamik ELi linnu plaanib rohkem investeerida heite kärpimise eesmärgil, näitab viimane uuring, et umbes pooled soovivad kulutada rohkem ka kliimamuutustega kohanemise meetmetele. Seda tüüpi tegevus hõlmab kaitset selliste ohtude eest nagu üleujutused ja tulekahjud.
„Üle Euroopa näitavad omavalitsused üles tugevat pühendumist roheüleminekule,“ ütles EIP peaökonomist Debora Revoltella. „Nende kohustuste muutmine käegakatsutavateks tulemusteks nõuab jätkuvat poliitilist toetust kõigil tasanditel.“
Viimase uuringu kohaselt on paljude ELi linnade jaoks püsivaks raskuseks keskkonnahindamisi tegevate ekspertide ja projekte elluviivate inseneride puudus. Kuni 30% omavalitsustest teatasid tehniliste teadmiste puudumisest nendes valdkondades.
EIP aitab nende raskustega toime tulla, pakkudes linnadele tehnilist, rahalist ja strateegilist oskusteavet. EIP insenerid ja majandusteadlased hindavad iga projekti, mida pank rahastab. See oskusteave on nõustamise vormis kättesaadav ka projekti elluviijatele, riiklikele, piirkondlikele või kohalikele asutustele ning finantsvahendajatele.
Taustteave
EIP
Euroopa Investeerimispank (EIP) on Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluv pikaajalist laenu andev asutus. Meie tegevuse keskmes on kaheksa põhieesmärki ning rahastame investeeringuid, mis aitavad kaasa ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisele, toetades kliimameetmeid ja keskkonda, digiüleminekut ja tehnoloogilist innovatsiooni, julgeolekut ja kaitset, ühtekuuluvust, põllu- ja biomajandust, sotsiaalset taristut, kapitaliturgude liitu ning tugevamat Euroopat rahumeelsemas ja õitsvamas maailmas.
EIP Grupp, millesse kuulub ka Euroopa Investeerimisfond (EIF), sõlmis 2024. aastal ligi 89 miljardi euro ulatuses uusi rahastamislepinguid enam kui 900 suure mõjujõuga projekti toetamiseks, et anda hoogu juurde Euroopa konkurentsivõimele ja julgeolekule.
Kõik EIP Grupi rahastatavad projektid on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega, nagu oleme oma kliimapanga tegevuskavas lubanud. Ligi 60% EIP Grupi iga-aastasest rahastusest toetab projekte, mis aitavad vahetult kaasa kliimamuutuste leevendamisele, nendega kohanemisele ja tervemale keskkonnale.
Turu lõimimiseks ja investeeringute kaasamiseks toetas EIP Grupp 2024. aastal uusi investeeringuid Euroopa energiajulgeolekusse rekordiliselt enam kui 100 miljardi euro ulatuses ning kaasas 110 miljardit eurot kasvukapitali iduettevõtjatele, kasvuettevõtjatele ja ELi teerajajatele. Ligikaudu pool EIP Euroopa Liidu sisesest rahastusest on suunatud ühtekuuluvuspiirkondadele, kus sissetulek elaniku kohta on ELi keskmisest väiksem.
Meediakajastuseks mõeldud kvaliteetsed ja hetkeseisu näitavad fotod meie peakontorist on leitavad siit.
Euroopa Regioonide Komitee
Euroopa Regioonide Komitee on ELi kõigi 27 liikmesriigi kohalikest ja piirkondlikest esindajatest koosnev nõuandev komitee. Komitee on loodud 1994. aastal pärast Maastrichti lepingu allkirjastamist ning selle ülesanne on kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ELi otsustusprotsessi ning teavitada neid ELi poliitikast. Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon konsulteerivad komiteega piirkondi ja linnu mõjutavates poliitikavaldkondades. Euroopa Regioonide Komiteesse kuulumiseks peavad kõik selle 329 liiget ja 329 asendusliiget olema kas ise valitud või olema poliitiliselt vastutavad oma kodupiirkondades ja -linnades valitud nõuandva kogu ees.