Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) abil on kogu ELis alates 2015. aasta juulist kaasatud investeeringuid 335 miljardi euro väärtuses. Junckeri kava on ELi majandust selgelt mõjutanud ja muutnud Euroopas innovatsiooni rahastamist.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp on täitnud oma lubaduse kaasata Euroopa investeerimiskava (nn Junckeri kava) alusel 315 miljardi euro väärtuses lisainvesteeringuid. Euroopa Liidu eelarvegarantii ja EIP grupi omavahenditega tagatuna on heaks kiidetud 898 tehingut, mis peaksid 28 liikmesriigis kaasama investeeringuid mahus 335 miljardit eurot. See ületab EFSI loomise ajal, 2015. aastal algselt seatud 315 miljardi euro suurust eesmärki ning aitab korvata finants- ja majanduskriisist põhjustatud investeerimise vähenemist. Ligikaudu 700 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet saavad parema juurdepääsu rahastamisele. Lähtudes EFSI edust leppisid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament eelmisel aastal kokku selle kestuse pikendamises 2020. aasta lõpuni ja mahu suurendamises 500 miljardi euroni.
Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „Junckeri kava on osutunud edukaks. Me ületasime esialgse 315 miljardi euro suuruse investeerimiseesmärgi ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil on aastaks 2020 oodata1,4 miljoni töökoha loomist ja ELi SKP suurenemist 1,3 % võrra. Me oleme rahastanud projekte, mis ei oleks ilma EFSI-ta olnud võimalik. Seejuures ei ole me tekitanud uusi võlgu, sest kaks kolmandikku investeeringutest tuleb erasektorist. Olgu see siis töökohapõhise väljaõppe pakkumine pagulastele Soomes, taastuvenergia Kreekas või põllumajandus Bulgaarias, kasutame me ELi eelarvet parimal viisil, nimelt majanduskasvu hoogustamiseks.“
Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ütles: „Tänaseks saavutatu tõendab, et EL on esirinnas erasektori vahendite kasutamisel üldiseks hüvanguks. Turupõhise lähenemisviisi ja ELi eelarve strateegilise kasutamisega oleme toetanud sadu innovaatilisi investeerimisprojekte ning aidanud tuhandetel väikefirmadel kasvuhüppe teha. Selle tulemusena oleme parandanud Euroopa konkurentsivõimet ja juba toetanud vähemalt 750 000 töökoha loomist kogu ELis. Tänu investeerimiskavale ja jõupingutustele, mida liikmesriigid on teinud riiklike struktuurireformide tegemiseks, on investeeringute väljavaade Euroopas hea.“
Euroopa Investeerimispanga grupi president Werner Hoyer lisas: „Mulle meeldib rääkida EIPst kui heade uudiste institutsioonist, kuid isegi meie praeguste standardite valguses olen ma täna avaldatud tulemuste üle iseäranis uhke. Me tegime seda, mida kolm aastat tagasi paljud võimatuks pidasid. 315 miljardi euro ulatuses uute lisainvesteeringute kaasamine, millest lõviosa tuli erasektorist, ei olnud lihtne ülesanne. Me näitasime, et see on võimalik, tänu suurepärasele koostööle EIP ja Euroopa Komisjoni vahel, nõukogu ja Euroopa Parlamendi abile ja toele ning ELi pankade kogemustele, mitmekülgsusele ja pühendumusele. Viimased kolm aastat on põhjalikult muutnud Euroopa prioriteetide rahastamist. Oleme leidnud edu võtme. Teame nüüd, kuidas nappide avaliku sektori vahenditega saavutada Euroopa majanduse ja kodanike jaoks maksimum, mobiliseerides erainvesteeringuid. Paljud inimesed peavad nüüd Junckeri kava edumudeliks ning tagasiteed ei ole.”
Töökohad ja majanduskasv
EIP majandusosakonna ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) hinnangul on EFSI tehingud toetanud juba rohkem kui 750 000 töökoha loomist ning prognoositakse, et aastaks 2020 on loodud juba 1,4 miljonit töökohta. Lisaks näitavad arvutused, et Junckeri kava on juba suurendanud ELi SKPd 0,6 % võrra, mis peaks 2020. aastaks küündima 1,3 %-ni. Kaks kolmandikku 335 miljardist eurost tuleb erasektorist, millega on EFSI täitnud ka oma eesmärgi kaasata erainvesteeringuid.
Majanduse suuruse taustal võrrelduna on suurim mõju olnud riikides, mida majanduskriis kõige valusamini tabas, nagu Küpros, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania. Kuigi otsene investeerimismõju on olnud nendes riikides kõige suurem, osutavad arvutused sellele, et tõenäoliselt on suurem pikaajaline mõju ühtekuuluvuspiirkondades (enamasti Ida-Euroopa riikides).
Mida on Junckeri kava raames rahastatud?
Junckeri kava võimaldab EIP grupil rahastada keskmistest investeeringutest riskantsemaid tehinguid. Sageli on EFSI tagatud projektid väga innovaatilised, neid juhivad väikesed ilma krediidiajaloota ettevõtted või need koondavad väiksemaid sektoripõhiseid või geograafilisi taristuvajadusi. Selliste projektide toetamiseks oli EIP grupil vaja välja töötada uued rahastamisvahendid, nagu omakapitalifunktsiooniga riskirahastamine ja investeerimisplatvormid. Siinkohal on tähtis ka see, et Junckeri kava võimaldab EIP-l heaks kiita rohkem projekte, kui oleks võimalik ilma ELi eelarvegarantiita, ning jõuda uute klientideni: kolm neljast EFSI tagatise saajast on panga jaoks uued kliendid. See tõendab, et Junckeri kava on andnud reaalselt lisaväärtust.
Tänu EFSi toetusele on EIP ja väikeste ettevõtete rahastamisega tegelev tütarettevõtja, Euroopa Investeerimisfond (EIF), investeerinud 898 tehingusse ja pakkunud riskifinantseerimist eri majandussektorites ja kõigis 28 ELi riigis 700 000 VKE-le. Investeeringute alusel, mis võrreldes riigi SKPga on käivitatud, on EFSI-l olnud suurim mõju Kreekas, Eestis, Leedus, Bulgaarias ja Soomes. Näited ulatuvad innovaatilistest tervishoiulahendustest Hispaanias kuni ringmajanduseni Tšehhi Vabariigis ja toiduainetetööstuseni Kreekas. Riikide ja sektorite teabelehed annavad täpsema ülevaate ning seal on veelgi rohkem näiteid projektidest.
Mis kasu on Junckeri kava toonud kodanikele ja ettevõtetele?
Lisaks innovaatiliste projektide ja uue tehnoloogia rahastamisele on Junckeri kava alusel toetatud ka muid ELi eesmärke, nt digi-, sotsiaal- ja transpordipoliitikat. Tänu EFSI-le
- on 15 miljonil täiendaval majapidamisel juurdepääs kiirele lairibaühendusele
- on ehitatud või renoveeritud enam kui 500 000 sotsiaalkorterit ja taskukohast eluaset
- saab 30 miljonit eurooplast kasutada paremaid tervishoiuteenuseid
- saab 95 miljonit reisijat aastas kasutada paremaid raudtee- ja linnataristuid
- kasutab 7,4 miljonit majapidamist taastuvenergiat
Täieliku ülevaate tehtust leiab Euroopa Investeerimispanga 2017. aasta aruandest ELi-siseste tehingute kohta.
Nõustamisteenused ja veebipõhine kohtumispaik
Veel üks Junckeri kava eesmärkidest on aidata projekte käivitada. Euroopa investeerimisnõustamise keskus pakub tehnilist abi ja annab nõu projektide arendamisel. Alates keskuse käivitamisest 2015. aastal on läbi vaadatud rohkem kui 770 päringut, mis on saadud projektiarendajatelt kõikidest ELi liikmesriikidest. Üle 50 keskuse projekti on kantud EFSI projektide registrisse. Üks selline projekt oli näiteks Poolas Poznańis sotsiaalkorterite ehitamine. Projekti raames, millele anti EFSI tagatisega ka 42 miljoni euro suurune laen, saab ehitada ja moderniseerida kortereid ligikaudu 3000 inimesele.
Lisaks on 2018. aasta juulis esitatud üle 700 projekti Euroopa investeerimisprojektide portaali, mis kujutab endast projektiarendajate ja investorite veebipõhist kohtumispaika. Seni on neist ligi 400 avaldatud ja need käsitlevad rohkem kui 25 sektorit, millel on suur majanduslik potentsiaal. Projektiportaali arendajate poolt 2017. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on investorid huvi üles näidatud 80% projektide puhul, sealhulgas Ecoduna Austrias, PLD Space Hispaanias ja AcellereSaksamaal.
Taust
Euroopa investeerimiskava (nn Junckeri kava) käivitati 2014. aasta novembris, et peatada investeeringute langustrend ja taaselavdada Euroopa majandust. Junckeri kavaga seotud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi poolt heaks kiidetud tegevuste tulemusena kaasatakse 2018. aasta juuli seisuga eeldatavasti 335 miljardit eurot investeeringuid. Ligikaudu 700 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet peaksid saama parema juurdepääsu rahastamisele. Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid 12. detsembril 2017 kokkuleppele võtta EFSI tugevdamiseks vastu määrus, millega suurendatakse 2020. aasta lõpuks investeeringute sihtmahtu 500 miljardi euroni. EFSI 2.0 määrus jõustus 30. detsembril 2017.
EIP, komisjon ja nõustamiskeskus jätkavad investeerimisplatvormide kasutamise propageerimist ning investeerimisvõimaluste loomist, mis koondavad väiksemad ja/või kõrgema riskiga projektid geograafilise asukoha või sektori alusel. See aitab paremini riske jagada, teha lihtsamaks erainvestorite leidmise ja loodetavasti leida rahastamisvõimalusi üksikprojektidele. 2018. aasta juuni seisuga on heaks kiidetud 41 investeerimisplatvormi, mis peaksid kaasama investeeringuid mahus üle 34,8 miljardi euro.
EFSI sõltumatul hindamisel (avaldatud juunis 2018) leiti, et ELi tagatis on tõhus viis EIP riskantsemate tegevuste mahu suurendamiseks ning võrreldes Euroopa toetusprogrammidega kasutatakse selleks vähem eelarvevahendeid. Selles märgitakse, et EIP toetus on programmiarendajatele ülitähtis, kuna see on turu jaoks märk teatavast tasemest, mis aitab tulevikus lihtsustada raha hankimist. Ühtlasi rõhutati uuringus vajadust jätkata juurdepääsu parandamist innovatsiooni rahastamisele ning suurendada koostoimet muude ELi rahastamisprogrammidega.
6. juunil esitas komisjon ettepaneku, milles käsitletakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kava, mis jätkaks Junckeri kava tööd: InvestEU Programme.
Lisateave
Riikide ja majandussektorite teabelehed
EIP EFSI projektide täielik loetelu
InvestEU programm Twitteris: #InvestEU
