- 60% omavalitsustest peab oma investeeringuid kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemiseks vajalikku taristusse viimase kolme aasta jooksul ebapiisavaks.
- 69% omavalitsustest tunneb puudust keskkonna- ja kliimahinnangute tegemise oskustest, mis tekitab suuri probleeme kohalike investeerimisprogrammide elluviimisel.
- Ligikaudu 80% omavalitsustest kinnitab, et rahastamise puudus, õigusliku menetluse pikkus ja regulatsiooniga seotud ebakindlus tekitavad investeerimisel takistusi.
Euroopa Investeerimispank (EIP) on avaldanud 2022. aasta omavalitsuste uuringu tulemused. Uuring hõlmas 744 omavalitsust kogu Euroopa Liidus. Uuring annab põhjalikku teavet varasemate ja kavandatavate investeeringute kohta, samuti probleemide ja edusammude kohta, mida omavalitsused digi- ja rohepöördel täheldavad. Kuna omavalitsuste arvele langeb peaaegu pool ELis tehtavatest avaliku sektori investeeringutest, on need tulemused äärmiselt olulised.
2022. aasta omavalitsuste uuringu peamised järeldused
1. Investeerimislüngad ja -probleemid. Rahastamise puudus ning ebakindel ja pikaldane õiguslik menetlus takistavad jätkuvalt omavalitsusi olulisi investeeringuid planeerimast. Investeeringute elluviimisel tekitavad suuri piiranguid oskustööjõu vähesus ja tarneahela kitsaskohad.
2. Oskuste puudus. Uuring näitab, et vajaliku koolituse pakkumine praegustele ja tulevastele töötajatele on kriitilise tähtsusega. Omavalitsuste sõnul on neil raskusi nii keskkonna- ja kliimateadmistega ekspertide kui ka tehnilise ja insenertehnilise oskusteabega inimeste leidmisel. Nende probleemide lahendamine on investeerimiskavade edukaks elluviimiseks hädavajalik.
3. Fookus rohe- ja digipöördele. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning digitaristu on omavalitsuste järgmise kolme aasta investeerimiskavades kesksel kohal. Rohkem kui kuus omavalitsust kümnest väljendas aga rahulolematust oma varasemate investeeringutega kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning 40% teatas, et nad ei ole rahul oma investeeringutega digitaristusse.
4. Piirkondlik ebavõrdsus. Euroopa omavalitsused on digiüleminekul edasijõudnumad kui rohepöördel. Kui suurema sissetulekuga piirkondades on suhteliselt rohkem omavalitsusi, mis investeerivad aktiivselt nii rohe- kui ka digipöördesse, esineb vähem arenenud piirkondades sarnaste edusammude tegemisel raskusi.
Omavalitsuste investeeringute takistused
Kui suurel määral on iga järgmine asjaolu takistuseks teie taristuinvesteeringute elluviimisel? Kas see on suur takistus, väike takistus või ei ole üldse takistus? , protsentides.
*Baas: kõik omavalitsused (välja arvatud vastused „ei oska öelda“ või „ei soovi vastata“).
„EIP omavalitsuste uuringu kohaselt on omavalitsustel üle Euroopa olulisi investeerimislünki, eriti kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise taristu puhul. Väga oluline on, et poliitikud ja sidusrühmad tegeleksid nende lünkadega ning tähtsustaksid kestlikke ja vastupidavaid investeeringuid rohelisemasse ja digitaalsemasse tulevikku. Püsiv oskuste puudus, sealhulgas omavalitsuste tasandil, tuleb kõrvaldada kogu Euroopas, et võimaldada piirkondlike ja üle-euroopaliste investeerimisprogrammide piisavat rakendamist,“ ütles EIP peaökonomist Debora Revoltella.
EIP asepresident Ricardo Mourinho Felix ütles: „Omavalitsuste investeeringud on alus inimestele ja ettevõtetele järjepideva toetuse tagamisel. Arvestades omavalitsuste poolt tehtavate avaliku sektori investeeringute märkimisväärset osakaalu, on väga oluline, et neil oleks olemas tõhusaks rakendamiseks vajalikud ressursid, teadmised ja tugevad koostöövõrgustikud. Kuna maailm areneb kiiresti, siis muutub omavalitsuste roll rohe- ja digipöörde puhul veelgi olulisemaks. Jätkusuutlike tavade toetamiseks sellistes valdkondades nagu linnaplaneerimine, energiatõhusus, jäätmemajandus ja transport on vaja suurendada ekspertteadmisi kogu Euroopas. EIP omavalitsuste uuring annab teavet omavalitsuste kohanemisstrateegiate kohta ning tõstab esile olulisi vajadusi, mis tuleb edaspidi täita.“
EIP tegevus ühtekuuluvuspiirkondades
Täna avaldas EIP ka uue aruande, milles analüüsitakse EIP Grupi tegevust Euroopa ühtekuuluvuspiirkondades 2022. aastal. Aruanne keskendub EIP Grupi panusele innovatsiooni, et saavutada rohe- ja digipööre, ning selle makromajanduslikule mõjule. 2022. aastal eraldas EIP Grupp ühtekuuluvuspiirkondade projektidele 28,4 miljardit eurot. Toetus innovatsioonile moodustas 2022. aastal 25% EIP kogulaenumahust, millest 4,6 miljardit eurot (34%) anti ühtekuuluvuspiirkondades. Roheliste investeeringute maht kasvab: sarnaselt 2021. aastaga oli EIP rahastatud roheliste investeeringute osakaal ühtekuuluvuspiirkondade laenudes suurem kui ELi laenudes tervikuna. See on kooskõlas EIP ühtekuuluvusalase suunitlusega, milles soovitakse oluliselt suurendada kliimameetmete ja keskkonnalaenude osakaalu ülemineku- ja vähem arenenud piirkondades.
EIP asepresident Lilyana Pavlova märkis: „Kuna piirkondlik ühtekuuluvus kannatab geopoliitilise ebakindluse, põgenike saabumise ja energiašoki tõttu, peavad linnad ja piirkonnad end ümber kujundama, et täita Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja kõrvaldada digilõhe. Innovatsioon on nende probleemide lahendamisel ülioluline. EIP Grupp pakub nende poliitikaeesmärkide toetamiseks mitmesuguseid rahastamis- ja nõustamisvahendeid ning see on juba avaldanud käegakatsutavat mõju.“
Rohkem teavet ja uuringu tervikaruanne on kättesaadavad siin.
Taustteave
EIP majandusosakond
EIP majandusosakond viib läbi majandusalaseid uuringuid ja küsitlusi, teeb ainulaadseid analüüse investeerimistegevuse kohta Euroopa Liidus ja mujal ning toetab panka tema tehingutes ning tema positsiooni, strateegia ja poliitika määratlemisel. Osakonna 40 ökonomistist koosnevat meeskonda juhib peaökonomist Debora Revoltella.
Euroopa Investeerimispanga Grupi toetus ühtekuuluvusele
Euroopa Investeerimispank (EIP) on Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluv pikaajalist laenu andev asutus. Pank pakub pikaajalist rahastamist usaldusväärseteks investeeringuteks, et aidata saavutada ELi poliitikaeesmärke. Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tugevdavate projektide rahastamine on olnud EIP tehingute peamine eesmärk alates panga asutamisest 1958. aastal.
Ühtekuuluvuspiirkondades antud laenud hõlmavad kõiki majandussektoreid ning peavad kuuluma vähemalt ühe EIP prioriteedi alla. EIP neli prioriteeti on innovatsioon (digi- ja inimkapital); kestlikud linnad ja piirkonnad; kestlikud loodusvarad ja energia; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete rahastamine. EIP ühtekuuluvuspoliitika piirkonnad on vähem arenenud piirkonnad (SKP elaniku kohta alla 75% ELi keskmisest) ja üleminekupiirkonnad (SKP elaniku kohta 75–100% ELi keskmisest), nagu on määratletud ELi ühtekuuluvuspoliitika kaardil.