Euroopa Investeerimispank, kes on keskendunud üleminekule vähese süsinikuheitega majandusele, kavatseb suurendada toetust majanduslikult nõrgematele ELi piirkondadele. Ühtekuuluvus peab käima käsikäes kliimamuutuse käsitlusega.

Paljud Euroopa vaesemad piirkonnad on ühtlasi need, mida kliimamuutuse mõjud kõige enam ohustavad. Kuid neil tuleb toime tulla ka võimalike negatiivsete tagajärgedega, mis kaasnevad rohelisele nullheitega digimajandusele üleminekuga, mida me vajame globaalse soojenemise vastu võitlemiseks. Lõunas kahjustavad kõrgemad temperatuurid juba niigi soojades Euroopa riikides, nagu Kreeka, Hispaania ja Itaalia, põllumajandust ja suurendavad niisuguste looduskatastroofide sagedust ja raskusastet nagu metsapõlengud, mis põhjustasid laastamistööd sel suvel. Kivisöe kasutamise lõpetamine, mis on oluline selleks, et vähendada meie kliimamuutust põhjustava CO₂ heitkoguseid, on eriti valusaks hoobiks paljudele kivisöest sõltuvatele piirkondadele idas, kogukondadele ja tööstusharudele sellistes riikides nagu Poola ja minu sünnimaa Bulgaaria.

Selle dilemma ees tuleb meil koondada investeeringud nendes riikides niisuguse uut tüüpi majanduse ülesehitamisele, mis on jätkusuutlik. Suur osa investeeringutest Euroopa Liidu vaesemates riikides on ajalooliselt tehtud taristusse, nagu kiirteed ja raudteed, et edendada kasvu kaubanduse hõlbustamisega. Ent seda, kuidas me investeerime, tuleb edasi arendada, kui meil tuleb toime tulla eksistentsiaalse kliimamuutuseohuga ja õiglase üleminekuga moodsale vähese süsinikuheitega digimajandusele. Me saavutame oma kliimaeesmärgid ainult siis, kui aitame kõigil toime tulla rohepöörde kuludega, ja me peame tegelema kliima- ja säästlikkusinvesteeringute suhtelise nappuse probleemiga oma majanduslikult nõrgemates piirkondades.

Seepärast ongi Euroopa Investeerimispank asunud oma lähenemisviisi ümber kujundama ja annab välja uue suunisdokumendi oma investeeringute kohta Euroopa Liidu ühtekuuluvuspiirkondades. Meie ambitsiooniks on suurendada summat, mille me nendes piirkondades laenuks anname, 45% tasemele meie kogusummast. Samal ajal laiendame ka oma toetust, et kaasata kõik piirkonnad, mille majandusareng on alla ELi keskmise.

Avaliku sektori rahastuse kasutamine selleks, et EL lähemale kokku tuua, on üks EIP asutamise missioone. ELi viimase seitsme aasta eelarveperioodil (2014–2020) moodustasid ühtekuuluvusprojektid koguni 30% EIP laenuandmisest (124 miljardit eurot) ja need investeeringud on ennast kenasti ära tasunud. Meie sisemudelid näitavad, et meie antud laenud ühtekuuluvuspiirkondades sellel perioodil hoogustavad majanduskasvu vähemalt poole protsendipunkti võrra ja tööhõivet vähemalt kahe kümnendiku protsendipunkti võrra igal aastal – järgmise kolmekümne aasta jooksul!

Olen näinud võimsat mõju, mida ühtekuuluvuspoliitika võib avaldada piirkondlikele kogukondadele, eeskätt oma varasema kogemuse läbi regionaalarenguministrina ja regionaalarengu korraldusasutuse juhina Bulgaarias. Niisugused finantsinstrumendid nagu EIP toetusega rakendatud vahendid võimendavad ja kiirendavad investeerimist. See oli nii JESSICA algatusega (Joint European Support for Sustainable Investment in City Areas – Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele), mis oli üks esimesi sellistest instrumentidest, mille arendas välja Euroopa Komisjon ja mida liikmesriigid rakendasid EIP toetusega. Täna toetab EIP Grupp rahalise ja nõustamissuutlikkusega liikmesriike taaste- ja vastupidavusrahastu ning õiglase ülemineku mehhanismi tõhusal ja jätkusuutlikul rakendamisel.

Vähem arenenud piirkonnad on enamasti Kesk- ja Ida-Euroopas, nagu ka Portugalis, Kreekas ning Itaalia ja Hispaania lõunapoolsemates piirkondades, mis on kas madala sissetulekuga, mahajäänud või läbi aegade vähese majanduskasvuga piirkonnad. Neile tuleb lisada endised jõukad tööstuspiirkonnad, millel on raskusi toimetulekul globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutustega ning üleminekul jätkusuutlikule majandusele.

Meie uue lähenemisega saavad vähem arenenud piirkonnad, kus SKP elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest, suuremat tähelepanu ja 2025. aastaks kuni 23% meie ELis antavate laenude kogumahust. Euroopa Komisjon on tuvastanud uue haavatava rühmana keskmise sissetulekutasemega piirkonnad (75–100% ELi keskmisest), mida nimetatakse „üleminekupiirkondadeks“. Üleminekupiirkonnad, mida võib leida muu hulgas sellistes riikides nagu Prantsusmaa, Hispaania, Soome ja Madalmaad, vajavad sihipärast toetust, et toime tulla selliste väljakutsetega nagu sõltuvus madala tehnoloogiatasemega tootmisest, kasvavad tööjõu ühikukulud, suhteliselt madal haridus ja tööstustööhõive langus.

ELi kliimapangana usume, et meie uue ühtekuuluvusmissiooni ja ambitsioonikate kliimaeesmärkide vahel ei ole vastuolusid – ainult sünergiad ja kattuvad aspektid. Need kaks käivad käsikäes, sest kliimameetmed ei toimi, kui me ei kindlusta kõigile, et kedagi ei jäeta maha. Peame meeles pidama, et rohepöördega seonduvad kulud on vaid kaduvväike osa katastroofilistest kuludest, mida meil tuleb maksta, kui me kliimamuutuse ohtudega ei tegele. Seepärast oleme kindlad, et saame suurendada oma laenuandmist ühtekuuluvuspiirkondadele ja suurendada kliimameetmete jaoks antavate laenude osakaalu 2025. aastaks 50%-ni, mis on sihttase, mida silmas pidades oleme tööd teinud alates 2019. aasta novembrist.

Me saame sellega hakkama, kui valime sihipäraselt ja hoolikalt, milliseid projekte me toetame, keskendudes nendes piirkondades kliimameetmete jaoks prioriteetsetele valdkondadele, nagu puhas, ohutu ja ühendatud liikuvus; energiatõhusus; taastuvenergia; vesi ja heitvesi; samuti tööstus, ringmajandus, toit ja põllumajandus. Meie nõustamisteenused võivad aidata suurendada teadlikkust, koostada strateegiaid ja arendada haldussuutlikkust, lisaks sellele, et aitame üle saada rahapuudusest, mis on sellistele investeeringutele peamiseks takistuseks.

Digipöördest ja automatiseerimisest tingitud võimalikud katkestused töökohtades ja tööstusharudes jäävad mõnikord nende drastiliste muudatuste varju, mida nõuab süsinikuheite vähendamine. Kuid ka struktuurilised lõhed digimajanduses ja innovatsioonis ning oskustes ühtekuuluvuspiirkondades on märkimisväärsed. Meie 2020. aasta investeerimisküsitlus näitab, et 63% Euroopa vähem arenenud piirkondade ettevõtetest ei tegele üldse innovatsiooniga. Isegi suurettevõtete seas on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete osakaal märkimisväärselt madalam kui mujal Euroopas (39% võrreldes 52%-ga). Nendes piirkondades innovatsiooni kannustamiseks on vaja uusi poliitikapõhimõtteid, et tõsta nende tulutaset ja aidata digipöördega kohaneda.

Osana meie uuest lähenemisest ühtekuuluvusele kavatseme selle probleemi käsile võtta, aidates keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtetel vähem arenenud piirkondades kasutusele võtta toimivaid tehnoloogialahendusi ning teha teadus- ja arendustööd. Keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtted on eriti olulised, sest teadustöö näitab, et neil on tugev positiivne mõju oma kogukondadele. Aitame ka parandada rahastamisvahendite kättesaadavust keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtete jaoks, andes neile laene otse ja ka meie vahendusprogrammide kaudu.

Lõpuks ei ole eesmärk ainult aidata ühtekuuluvuspiirkondi. Eesmärk on tuua Euroopa inimesed lähemale kokku ja tugevdada Euroopa Liidu ühtsust.